ITSPEA2017S-Teema13

Uutmoodi IT

Ma ausalt öeldes ei kujutaks praegusel ajal ettegi, et oleks võimalik kuidagimoodi mööda saada elus ilma mingit IT lahendust kasutamata. Miks niimoodi, sest kogu kodanikuna vajalik tegevus on toimetatav eesti.ee portaalis, edasi maksude jaoks on emta.ee ja sealt edasi kogu rahaga toimetamine on pankades, kus paberil jah on võimalik midagi teha, kuid teller siiski toimetab arvuti taga. Et deklaratsioone esitada või miskit vajalikku oma eluetapis taotleda, teavitada või kirja panna siis see käin kõik elektrooniliselt. Isegi siis kui tahta sellest eemal hoida end, siis lõppude lõpuks sina ise ei pruugi elektroonilist lahendust kasutada ja annad paberile allkirja, kuid see paber ikkagi kajastub elektrooniliselt ja välja prinditi ta ka elektrooniliselt. Samuti ka erivajadustega inimesed, jah riik on suurelt reklaaminud, et kõik avalikud asutused peavad võimaldama ligipääsu hoonetesse, kuid pahatihti see loosungiks jäänud ongi. Nimelt kui tahta minna sotsiaalkindlustusametisse, kes tegeles töövõimetuse määramisega, siis seal vastuvõtt oli kolmes eri tasandis on olemas küll ratastooli siinid, kuid väga järsud ja libedad. Edasi majja tuleks ka kuidagi pääsed, niisama linnukeste panemisest paberile ei piisa, et hoones sees on midagi tehtud. Nimelt nii parklast, kui ühissõiduki peatusest majani pääsemine on ikka paras katastroof, tee-remondiga, mis umbes 2013.a paiku seal aset leidis on äärekivid jäänud väga kõrgele, kõik peale kõrgendatud maasturi suudaks endal seal vaevata küljest ära sõita kõik plastdetailid ja ka mootorijupid mis juhtumisi masina küljes on. Sellepärast on isiklikult siiralt kahju, või õigemini häbi pigem, kogu süsteemi pärast, mis praeguseks sisse juurdunud on. Täidetakse punkte paberil, mis on kellegi haldusalas kohustuseks vaatamata suuremat pilti. Suudetakse küll midagi väliselt korda saata ja suurejooneliselt oma tegusid reklaamida, peale mida aga ei saa kuidagi tõdeda, et mingil astmel on sisse tehtud viga ja seda parandada. Ja parandada ei suudeta end ka mitte järgmine kord, ehk see jube õnnetuste rada on samasugune koguaeg. 

Nüüd aga edasi, nimelt juhtusin osalema selle aastasel (2017) Robotexil. Kus õheks võistlusalaks oli mõttejõul roboti juhtimine. Kui praeguseks hetkeks on väga tugevalt ennast sisse söönud klaviatuur ja hiir, mingil määral on tunda ka puuteekraanide kohalolu, siis juba tuleb ka mõttejõul juhtimine. Lihtsalt võttes on tegu EEG sensoritega ja juhttarkvaraga, mis muudab sensoritelt mõõdetud signaalid arusaadavaks tegevuseks. Ja arvestades, et põhimõtteliselt hiire juhtimiseks vajalik loogika 4 suunda oli piisav 1 sensoriga, siis potentsiaali sellel on. Eriti arvestades, et tegu oli suhteliselt töökindla lahendusega vale liigutusi robotil väga ei olnud. See tehnoloogia pole invasiivne, ehk selle andurid on kehast väljas, operatsioone pole vaja, miinuseks on see, et andurid vajavad suheliselt väikest vahemaad ajust. Ehk pikad juuksed ja raudimplantaadid koljus on segavad faktorid. Võimalused aga mida sellega saavutada on suured. Nimelt sellega enam ei sõltuks sisendi andmine seadmele füüsilisest võimekusest, ainuke probleem on veel teabe tagasi saamine. Kuid üks osa on juba tulemas.