ITSPEA2017S-Teema4

Pekka Himaneni raporti ülevaade

Peanarratiiv

Härra Pekka oma raportis Soome parlamendile kujutab ülevaadet, mis toimub ühiskonnas laiemalt. Milleni on tänapäeval jõutud infoühiskonna arenguga ja kuidas peaks sellele reageerima. Peamine soovitus mis ta täheldab on, et võimul olijad peaksid olema avatumad ja ettereageerivad. Takkajärgi millegi parandamine ei ole infoajastul enam võimalik, sellega kaob usaldus ja paindlikkus, millega koos kaob ka finants. Ta toob näitena kolm vaadet tänapäevasest infoühiskonnast, Soome, USA ja Singapur. USA-d kujutatakse liberaalse variandina, kus nõrgad jäetakse maha ja vahe rikaste ja vaeste vahel läheb aina suuremaks. Soome, kus on koos infoühiskond ja heaoluühiskond, kus hoitakse jäigalt kinni heaolust hoomamata, et seda ei saa üleval hoida ilma arengute ja innovatsioonita, mis infoühiskonnas on vajalik, ehk praktikas tõmmatakse ühe koomale heaolu, kuid infosektorit selle arvelt arendatud pole ja kogu finantssissevool kannatab. Singapuri variandi puhul on mindud suurkorporatsioonide meelitamise teed, kus maksulangetustega meelitatakse neid kohale, kuid kuna kohalikku teadmisi pole, siis leitakse veel odavamaid piirkondi ja ei jääda sinna paikseks, lisaks on seal probleemne riigipoolne kontroll, kuna riik meelitab maksudega, siis tahab ta ka kontrollida ja see ei ole sobilik infoühiskonda. Väljatoodud on suhteliselt kardinaalsed vaated ühiskonna erinevustest ja nende toimimise süsteemidest.

Kes on Pekka Himanen

Esmalt alustaks tema raportist, miks mul tekkis üldse huvi antud isiku vastu. Nimelt on ta oma raportis tsiteerinud tema enda ja Manuel Castells poolt kirjutatud publikatsioone. Kiire otsing aga Pekka poolt tsiteeritud publikatsioone ei suutnud välja raalida. Edasi peale antud raporti esitamist oli autoril peaaegu 7 aastat vaikust, kus ta ühtegi artiklit ei avaldanud. Raportis kasutatud publikatsioonid, on kas kahasse Manuel Castells-iga või Pekka enda poolt loodud, seega tekkis kahtlus antud raporti vajaduses ja selle mõtestatuses. Härra Manuel on enamik oma elu koguaeg võidelnud millegi vastu (WIKI), 15.aastasest saati on ta lähtunud ("You had actually to resist the whole environment, and to be yourself, you had to fight and to politicize yourself") motiivist , mille tõlge võiks olla, et kogu keskkonna vastu tuleb võidelda, et olla sina-ise tuleb võidelda ja politiseeruda. Minu jaoks on selline poliitilise arvamuse kujundaja natuke vastukarva. Eriti antud raporti tausta võtmes. Kus tegu peaks olema Soome parlamendi aluspõhjaga selles suunas kuhu ühiskonnaga edasi liikuda. Miks Pekka kasutab sellise taustaga autori tõid ja miks ta temaga nii ligidalt lävib on minule müsteerium. Kogu tema uurimustöö on viinud tõdemuseni, et kogu areng peaks olema suunatud inimeste elujärje parendamise poole (BIO). Siis mul on tõsiselt kurb vaadata soomlaste poole ja nentida, et taolise teadmise omandamiseks on neil eraldi raportit vaja. Pekka biograafias pole midagi sellist kirja pandud mille põhjal oleks minul lihtinimesena alust eeldada, et ta oleks kvalifitseeritud muutma terve riigi poliitikat, kuna tema haridus on filosoofia alal ja aastast 1994. Tema doktoritöö oli religioonifilosoofia teemal, jah mööndusena 94. aastal oli tal kõrvalerialaks informaatika, kuid 10 aastaga oli vahepeal toimunud revolutsioon sellel alal. Tema enda kodulehel on ainuke pealetükkiv teema tema kirjutatud raamatud, mis tänapäeval kahjuks on juba lettidele jõudes oma värskuse minetanud. Mida ta peaks ka teadma informaatikaühiskonna uurijana. Midagi värsket ja ajakohast temalt mul leida ei õnnestunud. Kokkuvõtteks mulje jäi mulle antud kodanikust selline, et ta on kirjutanud raamatud, mis said positiivse vastukaja haritlaste seas, mistõttu tal tekkis arvamuspositsioon, mida ta suutis edukalt ära kasutada ja sellega täita iga lihtsureliku kolmandaid vajadusi, vajadust võimu, raha ja kuulsuse järgi.

Raportist

"This review describes the areas where action must be taken, yet it is not a practical implementation plan. The actions that are proposed in this review form a balanced entity: for example, the suggestions related to a creative economy require the creative welfare society if a balanced outcome is wanted." Pekka kirjeldab üleüldiselt kuidas ühiskond toimib ja juhib tähelepanu vajakajäämisetele. Aga seda ellises võtmes, kus kogu riigi juhtivsüsteem tuleks ringi ehitada. Tegevused mida ta on väidetavalt pakkunud välja peaksid siis looma nutika majanduse, kuid ainuke läbiv mõte, mida mina suutsin välja sealt raalida oli, see et tuleb luua lastele parem haridus, kus nad saaksid suhtlemisoskused ja neile antaks julgust võtta uusi projekte ette. Ehk kõik oleksid eraldi individuaalsed juhid, kes oleksid võimelised iseseisvalt suurettevõtteid looma. See teema läheb edasi muidugi kuni pensionini. Aga reaalseid soovitusi mis oleksid tasakaalus Soome kultuuriruumiga mina ei kohanud. Vaated on üpriski radikaalsed ja nõuaksid kogu uue generatsiooni usaldamist Pekka juhtimise alla. 

Immigratsiooni pooldamine on tal ka südameteemaks. Tema poolt toodud graafikul immigrantide osakaalu poolelt on väga selgelt näha ka enim terroristide hirmu all elavad riigid. Ehk praeguse seisuga piiride avamine ei ole andnud otseselt sellist head lähenemist nagu ta ootas. Samuti ei ole töötus antud riikides vähenenud, jah töötajatenõudlus on suurenenud kuid töötajate kogusumma on ikkagi samal tasemel või vähenenud graafikus välja toodud riikides. 

"Therefore, it is critical that the government subsidies to agriculture in developed countries are abolished (in a manner that justifies the change also for farmers and other agricultural workers). This would remove a key structural factor that keeps the developing countries in the underdog’s position in the global economy. " Sellest mõttest mina tema puhul aru ei saa, ehk tema on kolosaalselt kahepalgeline inimene, nimelt tema promob rohelist ja koeskonnasõbralikku ühiskonda, kus õhk oleks puhtam ja kõik oleks võrdsed. Või vähemalt elujärg oleks kõikidel parem ja kõik hooliksid teineteisest. Kuid samas siis talunikud ja kõik käsitöölised sellega kaasa arvatud oleksid siis kõrvale heidetud. Miks, sest et sellega toetame arenevate riikide majandust. Kuid sellega toome riski enda riigi iseseivusesse ja rahva tervisesse. Samuti hakkame transpordiga rikkuma keskonda. Ja viime raha enda ühiskonnast välja. Ja samas kuidas see peaks tooma arenevaid majandusi alltootja rõngast välja. Seetõttu et nõudlus neile kasvab, siis ega nemad peatootjateks pole, see oleks veel hullem siis neid hakataks veelgi rohkem eksplauteerima ja nad taandataks agraarühiskonda tagasi. Kuna nende ainuke eesmärk olekski toitu kasvatada. Vaatamata sellele, et rahval seal võib olla teoreetiline ligipääs haridusele ja informaatilistele lahendustele, ei ole ju seda talunikuna vaja nagu antud Pekka kommentaarist saab järeldada.Sest arenenud ühsikonna liikmed ei peaks tegelema põllumajandusega.