TLÜ: 2016

Monday, December 26, 2016

IFI6104 Kujundusmall 5.

https://wordpress.org/themes/twentyseventeen/

On siis minu valikuks. Kuna tegu on wordpress.org enda poolt pakutava teemaga, mis on sealse teemaderegistri populaarsuse tipus, siis ei anna sellega alt minna. Kuna paljud kasutavad seda, siis saab temale ohtralt teavet leida, samuti on sellega ringi toimetamine seetõttu lihtsustatud.

Tasub proovida ka teemat mis on nimeks endale saanud ainult Responsive.

https://wordpress.org/themes/responsive/

Sisaldab endas 9 erinevat lehe malli.

11 erinevat lisavidinate ala.

6 näidis lehejaotist.

4 erinevat menüü positsiooni.

Virtue

https://wordpress.org/themes/virtue/

HTML5 ja CSS3

Täielikult responsive.

Samuti on ühilduv WooCommerce-iga

Väga palju erinevaid valikuid väljanägemise muutmiseks ilma CSS-i kijrutamata.

Sydney

Otselülitatavad Google Fondid.

Hea värvipaleti haldus.

Lihtsalt vahetatavad taustpildid.

Orienteeritud ettevõtetele.

IFI 6104 Sitemap 6.

XML Sitemap & Google News feeds

http://status301.net/wordpress-plugins/xml-sitemap-feed/

Kasutasin sellist pluginat.

XML leitav lehel

http://multirootor.eu/sitemap.xml

Valisin Araneus OÜ lehe. Antud leht ei tule ka mitte 2lt või 3lt lehelt välja google-i otsinguga. Meta andmetes on ainult kirjas charset-i variant ja et tegu on text/html-iga. XML puudub samuti robots.txt. Kahjuks on tegu väga vanemat sorti lehega, mis pole ka parimalt paika pandud.

Väike ääremärkus, kui panna pildi nimeks adwords.jpg siis blogger teeb nalja.
Ehk siis otsisõnade jaoks on Googlil taaskord lahendus, nimega adwords. Juhtumis hakkab nagu teemkas kiskuma, et kuidagimoodi veebimaailmas ei saa üle ega ümber Google-i poolt pakutatate teenuste tarbimisest. Ning niimoodi jätkates lõpuks, ei olegi enam mõnda alternatiivi mida kasutada.

IFI6104 Google Analytics 7.

Google Analytics-it kasutanud juba pikemat aega.
Lisaks ka midagi omapärast, mida GA kaudu vaadata saab.

Kuidas panna GA tööle A/B testimist tegema.

Tuleb paigaldada GA ise lehele.

Minna GA-sse teha uus eksperiment

Täita vajalikud lahtrid ära.

Eeelnevalt tuleb luua asendusleht. Kopi-pasteerida nende aadressid lahtritesse. Mispeale GA pritsib välja script koodi, mis tuleb antud originaal lehele paigaldada ja kindlasti kohe peale <head> tag-i.

Peale mida on korras ja experiment toimib GA kontrollib ja annab vastu rohelise tulukese, mispeale saab alustada ekspreminediga.

Sunday, December 11, 2016

IFI6104 CMS 4.

WordPress

Praegusel ajal kõige populaarsem sisuhaldus-süsteem. Loodud aastal 2003, seega päris pikalt juba kasutuses olnud, ning on alust eeldada, et kui selle ajaga ta välja pole surnud, siis järelikult on ikkagi tegu millegi toimiva ja kasutajasõbralikuga.

Joonis CMS tarkvarade populaarsuse kohta.
Nagu jooniselt näha siis WP populaarsus alates avalikuks tegemisest on kiirest kasvanud ja peale turu vallutamist ta ka selle liidriks on jäänud. Minu poolt on omamoodi lähenemine selle buumi tagamaades. WordPress minu meelest pole just kõikse stabiilsem ja kasutajasõbralikum lahendus mis olemas on, kuid vaatamata sellele, et mina pole ainus kes nii arvab, ei muuda see fakti et wordpress on ikkagi kõikse kõigem. WP nimelt on kohati konarlik ja lehtede koodi jälgimine enamasti raskendatud. Edasi on menüü kohati väga segane, mõned setingud mis otsest vaadet muudavad on peidetud tahatuppa ja kogemata saab välimust muuta tundmatuseni, nii et ise ei märkagi kohe. Sellele vaatamata on ikkagi tegu kõige populaarsema lahendusega, arvatavasti just seetõttu, et ta on nagu Macgyver oma noa, teibi ja kirjaklambriga. Temaga saab kõike teha, kui vähegi oskusi on ja uurida viitsid. Just tänu populaarsusele on tal pluginaid kõige rohkem ja kõik mida vähekenegi suudad ette kujutada on peaaegu pluginaks vorbitud, oska ainult otsingust see õige ülesse leida. Samuti lehevälimuse kohandamiseks on väga palju erinevaid variante, mille hulgast valida, kuna väga palju neid on tasuta saadaval. Ja samas kui tahad WP saidiga mingil ajahetkel edasi areneda, siis on tema populaarsus taaskord hea motivaator, nimelt väga palju arendajaid on keskendunud sellele ja seetõttu on ka konkurents sellega tihe. Ehk kliendile on see nagu roheline tuluke, millelt silmi ei saa. Klient siis vaatab ta populaarsust WP-l kui korralikku rahasäästjat. Arendajad suure konkurentsiga peavad pakkuma suuremat lisandväärtust väiksema raha eest, ehk klint saab vähema eest rohkem.

Joomla

Suur pluss minu poolest on objekt orienteeritud php tugi. Samuti on tema kasutajaliides minu subjektiivsel arvamusel üks loogilisemaid ja sõbralikumaid. Samas tema lisandid ehk extensionid on kohati aegunud(väljalaske kuupäevad jäävad 6kuud ja rohkem tagasi) ja võivad uuendatud Joomla versiooniga vigu tekitada. Vahepeal oli suuremat sorti probleemiks see, et Joomlal põhinevaid saite häkiti, ehk saadi ligi kasutaja andmetele, seda tänu sellele, et kasutajad ei uuendanud ennast uuematele versioonidele ja vanades väljalasetes olevad turvaaugud jäid paikamata. Seega kahjuks tekitas see paha pildi antud CMS-ist. Samas on tal ka probleeme blogina kasutamisel, mis on WP suureks eduks, nimelt puudub Joomlal siiani sisse ehitatud kommenteerimise süsteem. Aga sellele vaatamata, Joomlal on parim kasutajahaldusesüsteem. Ehk jagada kes kuidas mida näeb ja millele ligi saab ja seda otse põhifunktsionaalsusena. Ja samuti niipea, kui on vaja lehelaadimisel mõni funktsioon käsitsi juurde liita, siis on aeg mõelda Joomla kasutamisele. Jah Joomlal on miinuseid, kuid niipea kui on vaja midagi endal juurde liita, siis on ta väga asjalik.

Viited

Mening, R. (2016, November 23). WordPress vs Joomla vs Drupal + CMS “comparison chart.” Retrieved December 11, 2016, from https://websitesetup.org/cms-comparison-wordpress-vs-joomla-drupal/

ago, years 2. (2016). CMS vs hand coding Websites? Retrieved December 11, 2016, from https://teamtreehouse.com/community/cms-vs-hand-coding-websites

IFI6104 Veebisaidi nõuded 3.

Hea teada

Esmalt alustaks vajadusega, kas tal on oma server olemas, või on vaja privaatset lahendust raudvarast alustades või piisab ka virtuaalserverist.

Teiseks oleks eeldatav kasutajatehulk koos serveripoolse võimekuse vajadusega.
Kolmandaks veebisaidi lahendus ja vajadused.
Neljandaks ajaline kulg, mis on tähtajad.
Üldjoontes tuleb kaardistada kliendiga kogu tee kokkusaamisest kuni lõpplahenduse kätte andmiseni. Mis eeldab, et juba hinnapakkumise koostamiseni kulub mitmeid tunde aega. Seda siis nii enda kui ka kliendi poolt. Eeldus oleks pakkuda töid tükitööna, kui on olemas stamp lahendused mida on võimalik kasutada, aga kui on tegu eritegevusega, mida tuleb ise luua, siis ei saa kuidagi enam läbi tükimudeliga ja sealt läheb üle tunnitööle.
Veebisaidi puhul nüüd siis tuleb hakata kliendilt infot saama, juhul kui seda teavet temal pole tuleb hakata vaatama kas ja kuidas selline arendus toimima hakkab ja välja pakkuda variant, kus on võimalik see teave sisse tellida või enda poolt ära kaardistada.

Esmalt mis on sihtgrupp, kas neil on vaja hulgaliselt meedia sisu, mida kasutajatele näidata, või on tegu tööülesandeid täitva saidiga.Sellega seoses siis ka nüüd ülesanne mida see sait täitma hakkab, ehk mis sisu seal sees elama hakkab.

Teiseks mis firmaga on tegu, mis on sümboolika, firma identiteet ja kuvand väljaspoole. Kuidas seda külastajatele serveerida.

Miks peaksid külastajad just seda lehte kasutama ja mis eesmärgil.

Kas on olemas mõni toimiv sait ja mis on selle plussid miinused. Kuidas see välja on kukkunud ja selle statistika.

Juhul kui on vaja, siis kuidas näeb välja välise abi kasutamine ja kui ranged on informatsiooni ja back-end-i turvalahenduse nõuded.

Kas neil on oma URL olemas. Ehk kas nad on enda nime ära registreerinud ja kas seda on võimalik teha. Juhul kui on tegu küsitava nimega, siis kas on võimalik seda registreerida ja olla ka konkurentidega võimelisel positsioonil nimega.

Kes hakkab saiti haldama ja kuidas. Kasutajate haldamisega seoses kas ja kes ja kui palju.

IFI6104 Veebimajutus 2.

Veebimajutuse valik

Praeguse seisuga oman kogemusi 3 eri tüüpi veebimajutusega. Esimene on vana nimega Netpoint nüüdsel ajal Radicenter, teine on Zone ja kolmas on endapoolne majutus. Viimane pole küll veebimajutus kui selline, aga kui vaadata laiemas pildis siis on vahe ainult ise seadistamisel ja raudvara töös hoidmisel, ehk kõik kulud on enda kanda ja ei maksa arveid väljaspoolt. Tänase seisuga kui küsida, kuhu majutaksin midagi veebi oleks vastus Zone. Seda just seepärast, et vaatamata madalale hinnale, mis nende teenus maksab on siiski võimalik saada personaalset teenindust ja nõu nende käest. Seda just seetõttu, et viimasel ajal on iga veebimajutuse pakkuja omaenda haldussüteemi välja töödanud ja virtuaalserveri lahendused kõik neile kolinud. Nendega on aga suht suur aga, nimelt on nad need küll pealtnäha toimima saanud, kuid viited mis käskluste ja muudatuste vahepeal tulevad on päris pikad minutites. Kasutajamugavus on nüüd järgmine faktor, milles Zone-i liides väga hästi toimib liides on mugav ja arusaadav toimingud mida otsid on loogiliselt paigutatud.

Https

Zone https-iga 116,4€ aasta.

Radicenter 78€ SSL valmidusega.

Koduserveri puhul neti kuutasu ja raudvara kulum.

Nagu selgus, siis ainuke, kes otse annab teada, mis maksab HTTPS toega veebileht on Zone. Ülejäänutel on probleeme, hindade leidmisega ja peab eraldi teenusena selle sisse ostma, mille kuutasu kohati pole teada ja paigaldamisel võib veel lisanduda administreerimise tasud.

Tasuta majutuste ja odavamate pakkettidega on piiratud jõudlus, võivad puududa andmebaasi võimekused, samuti on võimmalik et peab leppima vananenud php versiooniga. Samuti on erisusteks domeeninimed ja nende lõpud. Samuti võib olla kinni keeratud andmesidekiirus ja maht.

Latentsus ja raudvara

Veebisaidiga ühenduse kiirus ja päringute tegemisele kuluva aja minimaalsus loeb eriti siis kui on tegu veebilehestikuga, kus on vajdus suurema hulga andmebaasipäringute järgi, kui lehel on dünaamiline sisu, mis muutub vastavalt kasutaja soovidele. Või on tegu veebilehega, mis haldab mõnda taystsüsteemi, näiteks opereerib seadmete mootorite või muu sarnasega. Samuti on madal latentsus vajalik väga hierarhilise veebisaidi puhul, kus brauser peab tegema palju päringuid ühe lehe jaoks, nimelt kui kujundus on eraldi failides ja leht ise tuleb kokku mitmest eri failist. Siis peab baruser iga uue faili saamiseks päringu teostama.

E-post

Minu meeelest puudub vajadus seda hoida teenusepakkujast eraldi, eriti viimasel ajal, kus e-post on alati hinna sees. Reaalset lisakulu sellest ei tule ja e-maili võimalused on väga head erinevate teenusepakkujate juures.

Koduserver

Oma serveri püstipanekul on probleemiks enamasti kas portide lahti olek või siis muutuv ip. Esimese saab ISP-ga rääkides vabaks, vähemalt siiani pole kohanud ühtki ISP-d eesti kes seda ei laseks teha. Ja muutuva ip tegevusest saab mööda minna dünaamilise dns-i teenust kasutades, mida on võimalik tasuta kasutada. Internetiühendus veebisaidi pakkumiseks kuni 10-le kliendile piisab vähese meedia korral ka umbes 1-5megabitisest üleslaadimise võimekusest. Kui aga meediat rohkem tuleks omada juba rohkema võimakusega üleslaadetoru. Enamasti piirabki võimekuse ära serveripoolt vaadates üleslaade piirang, mistõttu andmete vastuvõtmisega probleeme ei teki. Kuid minnes edasi ja suurema kasutajaskonna tekkimisel tuleks hoida üleslaade ja allalaade piirangud võrdsetena. Oma server võimaldab oma privaatvõrgus eraldi lehtede loomist. Samuti kohalikku failidejagamise ja talletamise teenust. Edasi kuna on eeldus, et server püsib enamus aega töös, siis saab sinna juurde liita ip-kaamerad ja nende halduse ja muu tehnika, mis maja juhib või infot sellest talletab. Samuti võimaldab see majajuhtimist siseselt ja ohutult, pakkudes turvalie ühenduse maja sees, niimoodi, et välisfaktorid sellele ligi ei saa.

Viited

hinnad, H. S. K., & Hosting. (2016). Hostnet.Lv - hosting. Retrieved December 11, 2016, from http://cloudhosting.hostnet.ee/ee/planu-salidzinasana

OÜ, R. Kodulehed. Veebimajutus. E-post. Retrieved December 11, 2016, from https://www.radicenter.ee/et/Veebimajutuse-hinnakiri

OÜ, Z. M. Virtuaalserver. Retrieved December 11, 2016, from https://www.zone.ee/et/teenus/virtuaalserver/

Wednesday, September 21, 2016

IFI6104 Ise veebiserveri püstipanek ja haldamine 1.

Nagu pealkiri vihjab praeguseks teemaks valisin ise veebiserveri püstipaneku. Seda just seetõttu, et viimati hoidsin 8 kuu jooksul üleval kodus vanal rüperaalil põhinevat veebiserveri lahendust.

Esmalt alustaksin selle mahakandmisest. Nimelt mõned nädalad tagasi otsustas aparaat kusagilt temperatuuriandurist saada endale väga kõrget lugemit ja seetõttu too otsustas ennast järjepidevalt välja lülitada. Kuna eeldasin, et seoses 24/7 ülevalolekuga aparaadil termopasta otsustas lõpuks ära surra, siis kiirelt lammutasin ta laiali ja uue pastaga kokku tagasi. Rõõm jäi üürikeseks, kui umbes 5 minutit hiljem taas pilt eest ära kadus ja mina enda oskustes kahtlema hakkasin. Kiirelt edasi kerida 5 kuni 10 termopasta vahetust edasi tunni jooksul ja ikkagi kusagil päikest tunneli lõpus ei paistnud. Ei mõistnud ikka veel mis tal viga on või mis ülekuumenemist põhjustab. Taaskord rüperaal laiali elektroonikapesuvahendiga täielik pesu läbitud ja taaskord kokku tagasi. Muidugi selleks hetkeks oli tekkinud probleem termopasta otsustas otsas olla. Ning oli vaja leiutada, mida selle asemel kasutada ajutiselt. Kiire google otsing hiljem (dead_sincebirth. (23.aprill 2014)Easy alternative of thermal paste[foorumipostitus] Loetud aadressil http://www.tomshardware.co.uk/forum/329905-28-easy-alternative-thermal-paste 21.09.2016) maandusin siis foorumitarkusest üleküllastununa taaskord töölaua taha. Edasi kerides kõik käepärased vahendid mida pidasin mitte söövitavaks seljataga ja rüperaal ikkagi paranenud ei olnud, lõin käega sellele aparaadile.

Tagasi mahakandmisest, siis kuidas oma serveriga toimetamine välja näeb. Esmalt tuleb vaadata, kas ja kuidas sa üldse sisevõrgust välja ennast näidata saad. Minu puhul oli mul Telia ühendus ja sellega seoses kõik mis vähekenegi hädavajalik ei olnud kinni keeratud. Ehk enda poolt ühtegi veebiteenust ja serveri administreerimisteenust väljapoole saata ei saanud. Paar e-kirjavestlust hiljem oli see parandatud ja serveril võimalus ennast maailmale avaldada. Edasi siis sai registreeritud DNS kirjele ennast. Telial on see vägagi lihtsaks tehtud, kohalikku ruuterisse siis ainult sisselogida ja teavitada temale aadress, kasutajanimi ja parool ning DNS kirjete uuendamise eest hoolitseb juba ruuter ise. Kasutasin noip.com poolt pakutavat tasuta DNS kirje teenust. Toimis hästi, uuendamisega ja serveripoolse ip vahetusega probleeme ei tekkinud. Kohalikus võrgus soovitan soojalt keerata kinni DLNA teenus, mis kukub ise kõiki kohalikke seadmeid portide avamisel võrku eksponeerima, mis võib tekitada kindlasti turvariske, lisaks privaatsuse puudumisele ja võimalikele ebameeldivatele seikadele naabrite või lähikondlastega.

Igapäevaselt server otseselt tähelepanu ei vajanud. Korra päevas vaatasin üle tema logifailid. Kontrollisin temperatuuri ja külastatavuse ära. Korra nädalas tahab uuendusi installida, mis serveri puhul võib vägagi närvi ajada. Seoses WIN operatsiooni süsteemidega ülesbootimise kiiruse harjumisega on Serveritarkvara ülestuleku äraootamine omapärane protseduur kus jõud väga pikalt kahelda kogu süsteemi kokku jooksmises. Nimelt tema musta ekraani kuvamise aeg oli midagi väga ulmelist ja kindlat aega ma ei suutnudki seal fikseerida. Kuna kohati käis see nobedamalt kohati üliaeglaselt. Logifailide vaatamine aga soovitan harjumuseks tekitada. Sest kuidagimoodi suudavad halbade eesmärkidega inimesed sinu veebiserveri ülesse leida ja hakkavad selle peal huupipakkuvaid ründevektoreid kasutama. Ehk soovivad ligi saada sinu andmebaasi teabele, ning kätte saada sinu Windows keskkonna paroole ja kasutajanimesid.

Nagu näha siis puuduseid oma serveril on, muidugi puudus kui selline on sellisel puhul vaieldav. Isetegemisel ei ole puuduseid on kohad mida parandada või arendada. Sellega seoses tuleb tõdeda, et taaskord kehtib seos kogemuste, aja ja kvaliteedi vahel. Mida rohkem teada ja läbi kogeda, seda paremini ka server toimib samuti seda lihtsam tema administreerimine on. Sellega seoses jah kui ise endal serverit pidada siis ei pääse selle administreerimisest. Ta ikkagi vajab tähelepane ja seda peab temale pöörama, kuna vastasel juhul muutub su masin kas bot-iks kellegile või tehakse kogu temas olev informatsioon kellelegi kasulikuks teabeks.

Positiivseks on saadud kogemus. Smauti on väga positiivne see, et seoses Eestis kehtivate internetipakettidega internetimaht pole piiratud siis võib server sul istuda internetis koguaeg ilma mureta, et tekiks lisakulusid. Samuti hoiab kulusid all tõik, kui on olemas kodus mõni seisev arvuti, mida saab sellel otstarbel kasutada. Väga suur pluss on tõsiasi, et omas serveris oled sa kunn, ehk kasutad mis keeli tahad, lisad juurde vajalikke pakette või komponente, mida pead vajalikuks ja mida kasutad. Juhul kui miskit tunned et on vajaka saad alati täiustada ja juurde lisada, ilma kellegile seda põhjendamatta, või siis lisatasu maksmatta.

Interneti poole tagasi tulles jäi mainimatta, et internetikiiruse taha tavaline veebileht minu puhul ei jäänud, parimal juhul oli taga üle 25 kliendi ja klientide vahelise ühenduse järjekord ei ületanud 50ms. Ehk internetipudelikael ei olnud kliendile märgatav. Aga endatarbeks kasutamisel ilmnesid puudujäägid. Live- streamimine oli võimatu. Samuti osutus võimatuks tema failiserverina pidamine. Sinnapoole sai väljast mõistlikult saata, kuid temalt lugemine oli võimatu. Ühendus oli 12/1 mbit/s. Seega viimase aja suhtes võrreldes väga tagasihoidlik ja juba ajale jalgujäänud kiirus.

Aga kokkuvõtteks siis sai peetud endal kodus serverit. Rüperaal, millele oli paigaldatud Windows server 2012. Üritati saada paroole ja kasutajainfot andmebaasidest. Adminstreerimist vajas, ülespanek on võimalik ilma raha kulutamata. Samuti on mugav ise paigaldada mida tahad ja teha mida tahad serveriga. Üldjoontes kõik toimis, kuid raudvara oli väsinud ja lõpuks läks manala teed. Soovitan ära proovida. Korralikuma raudvara puhul ja datasecurity-t harrastades on tegu minu poolt vaadates väga arvestatava alternatiiviga virtuaalserveritele.

https://veebiarendus.wordpress.com/2016/09/01/i-teema-sissejuhatus-veebiarendusse-domeeninimed-2/