IOT kui WEB 3.0 edasiarendus
Esmalt alustaks mõistest INTERNET. Üldises plaanis on tegu arvutivõrguga, mis võimaldab andmevahetust globaalselt. Iga seade, mis on sinna ühendatud saab ligipääsu kõikidele teistele seadmetele ja vastupidi, kõik saavad ka ligi üheainsa aparaadiga. Et see võimalik oleks on seal kasutusel standardiseeritud protokollid, mis on püsinud muutumatutena 1990-date keskpaigast. Ainsana on juurde tulnud WiFi protokollid, aga kuna need puudutavad lõppastme kasutajaid, siis see pole üldise Interneti kui sellisega seotud, ehk ajapikku on arenenud ainult tarbijapoolne mugavus, aga asja tuum on ikka kandev 20 ja enam aastat vanal süsteemil.
Praegu on ajastu kus meie kasutajatena elame WEB3.0 maailmas, samas on ka jäänukitena WEB2.0-i veel jäänud, peamiselt mis vahe on 2.0-il ja 3.0-il. 2.0 on keskendunud kasutajapoolse andmestiku talletamisele ja selle sisu jagamisele teiste kasutajatega. 3.0 on toonud lisaks kaasa kasutaja analüüsimise, et pakkuda talle tarbimisvõimalusi kiiremini ja lihtsamalt. Analüüsitakse kasutaja harjumusi ja teatakse kus ta asub, et kõik oleks võimalikult kiire ja mugav.
Ehk üldisemas plaanis 1. generatsioon oli beebisammud, saadi midagi tööle, kasutajad hakkasid harjuma ja hakati kuidagioodi teavet omavahel jagama. Küll mitte päris lihtsalt ja kõikidele kättesaadaval moel, kuid midagi siiski toimus. Edasi teise generatsiooniga oli jõutud sinnamaani, et teabehulk oli niivõrd suureks paisunud, et edasist kasvu võimaldada hakati keskenduma kasutajapoolse elamuse parendamiseks, et hoida kasutajatebaasi ja seda ka kasvatada. Aga kuna teabehulk oli kasvanud meeletult suureks siis on praegusel ajal jõutud 3. generatsioonini, kus keskendutakse indiviidi tasemele, ehk iga kasutaja on eraldi isiksus. Teave mis on kättesaadav on lihtsalt metsikult suureks paisunud ja tava kasutajana millegi leidmine on raskendatud, seetõttu on siis keskendumine läinud rohkem sinnapoole, et keegi teine mõtleb vastavalt inimese harjumustele tema eest. Praeguses hetkeks süsteem töötab, teave on olemas ja esimesed beebisammud on astutud ka masinmõtlemise suunas, et pakkuda kasutajale ikkagi parimat kogemust ja hoida teda ikkagi lõa otsas.
Nüüd aga jõuame IoT poolepeale, kus WEB3.0 ise jääb väheks. Ehk siit tuleks teha nüüd edasiarendus. Kui 3. generatsiooni pead ikkagi kasutama arvuti või mõne nutiseadmega. Siis nüüd hakkavad teabekogujateks olema kõik mis ümbritseb ja sellega seoses, kui kõik mis elektrit hakkab tarbima ka internetti hakkab nõudma, siis pole enam varsti vajadust vektoritena kasutada seadmeid, mis kasutaja tema külge aheldaks. Statistiliselt on juba inimesed ära profileeritud, millega seoses enamus analüüse on tehtud. Nüüd on ainult peenlihvimine, et iga isiksus eraldi saaks võimalikult kajastust ja isiklikku kogemust. Samas aga ei lükata enam teabekogumist niipalju kasutjapoolseks jälgimiseks. Vaid seda tehakse läbi kolmandate osapoolte. Ehk kui su röster leiab, et sa röstid juba kuivand saia annab ta sulle juba teada, et oleks aeg uus tellida. Või mis iganes, kõik mis meid ümbritsema hakkab saab võimaluse ise mõelda, või vähemalt andmeid vahetada erinevate teenusepakkujatega. Andes sellega kasutajale uue elamuse, kus kogu maailm on Internet.
